Kui me viidata jätkusuutlikkus või jätkusuutlikkus Ökoloogias kirjeldame, kuidas bioloogilised süsteemid end aja jooksul „alal püsivad”, jäädes mitmekesiseks ja produktiivseks. See tähendab, et me räägime tasakaal liigi ja keskkonnaressursside vahel. See on mõiste, mis kehtib nii looduses kui ka inimtegevuses. Tema 1987. aasta Brundtlandi aruanne defineeris jätkusuutlikkuse kui ressursside kasutamist sellisel viisil, et nende loomuliku uuenemise kiirust ei kahjustata.
Jätkusuutlikkuse tüübid
Jätkusuutlikkuse mõiste on laienenud keskkonnast kaugemale, hõlmates sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke aspekte. See on kõikehõlmav sotsiaalmajanduslik protsess, mille võib jagada mitmeks tüübiks:
Poliitiline jätkusuutlikkus
La poliitiline jätkusuutlikkus jagab ümber poliitilist ja majanduslikku võimu, kehtestades demokraatlikud struktuurid ning inimõiguste ja keskkonna austamise edendamine. See saavutatakse õigusraamistiku kaudu, mis tagab õigluse ja institutsioonilise tugevuse. Poliitiline jätkusuutlikkuse poliitika edendab toetavad suhted kogukondade vahel ning eesmärk on parandada elukvaliteeti pikemas perspektiivis.
Majanduslik jätkusuutlikkus
La majanduslik jätkusuutlikkus püüab luua rikkust õiglasel ja õiglasel viisil, et praegused põlvkonnad saaksid rahuldada oma vajadusi ilma tulevaste põlvkondade jaoks ressursse ohverdamata. Säästev majandus on selline, mis põhineb ressursside tõhusal kasutamisel, austades nii keskkonda kui ka sotsiaalseid vajadusi.
See kontseptsioon hõlmab edendamist vastutustundlikud ettevõtted mis püüavad optimeerida oma ressursse, minimeerida raiskamist ja edendada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärk on ka tõhusal ja jätkusuutlikul viisil kaotada majanduslik ebavõrdsus piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vahel.
Keskkonnasäästlikkus
La keskkonnasäästlikkus See on ilmselt tuntuim ja viitab loodusvarade hoolikale ja tõhusale majandamisele, et neid saaks taaselustada. See hõlmab ökosüsteemide mitmekesisuse säilitamist ja ressursside kasutamise vähendamist tasemeni, mis võimaldab nende loomulikku uuenemist.
Selle jätkusuutlikkuse saavutamiseks on ülioluline võtta kasutusele tavad, mis vähendavad negatiivseid mõjusid keskkonnale, nagu metsade hävitamine, ülepüük või fossiilkütuste liigne kasutamine. Ilmekas näide on taastuvenergia kasutamise edendamine, mis mitte ainult ei saasta vähem, vaid millel on ka praktiliselt piiramatud ressursid.
Keskkonnasäästlikkuse mõõtmine
Selleks, et teada saada, kas jätkusuutlikkuse edendamine toimib, peab teil olema kvantitatiivsed näitajad. Mõõtmismeetodeid on mitu:
Keskkonnasäästlikkuse indeks (ESI)
El Keskkonnasäästlikkuse indeks (ESI) on indeks, mis mõõdab riigi suutlikkust oma keskkonda pikas perspektiivis kaitsta. See näitaja kvantifitseerib erinevaid keskkonnaparameetreid, nagu õhukvaliteet, veekvaliteet või jäätmekäitlus, ning võrdleb neid erinevate riikide vahel. See põhineb viiel põhikomponendil:
- Keskkonnasüsteemide olukord.
- Keskkonnaprobleemide vähendamine.
- Edusammud keskkonnakaitse suunas.
- Institutsiooniline suutlikkus keskkonda juhtida.
- Riigi juhtimine jätkusuutlikkuse küsimustes.
See indeks annab objektiivse ülevaate sellest, kuidas riik haldab oma ressursse ja oma keskkonnamõju.
Keskkonnamõju indeks (EPI)
El Keskkonnamõju indeks (EPI) liigitab riike nende alusel keskkonnamõju kahel põhieesmärgil: ökosüsteemide elujõulisus ja keskkonnatervis. Need eesmärgid on omakorda jagatud mitmesse kategooriasse:
- Ökosüsteemi elujõud: loodusvarad, bioloogiline mitmekesisus, õhukvaliteet, kliimamuutused.
- Keskkonna tervis: õhukvaliteet, kanalisatsioon, juurdepääs puhtale veele.
EPI abil hinnatakse riigi poliitikat ja nende edukust keskkonnasäästlikkuse seisukohast.
Kolmekordne tulemus
El Kolmekordne tulemus o Kolmekordne põhijoon on äriline lähenemisviis, mis hindab tulemuslikkust kolme peamise mõõtme all: sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik. Selle lähenemisviisiga püütakse ettevõtetel maksimeerida mitte ainult oma kasumit, vaid ka positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtted, kes seda mudelit kasutusele võtavad, lisavad tavaliselt oma tulemuslikkust nendes kolmes valdkonnas oma ettevõtte sotsiaalse vastutuse aruannetesse.
Keskkonnasäästlikkuse eesmärgid
Jätkusuutlikkuse üks suuri väljakutseid on globaalse energiaparadigma muutmine. Fossiilkütuste ülekasutamine on üks peamisi keskkonnaseisundi halvenemise põhjuseid, mistõttu on see oluline panustada taastuvale energiale.
Looma ülemaailmne teadlikkus jätkusuutlikkus on veel üks suur eesmärk. Inimesed peavad teadvustama, et nende igapäevastel otsustel, nagu energiakasutus ja toodete tarbimine, on otsene mõju keskkonnale. Näited nagu projekt Barcelona nutikas linn rõhutada, kuidas linnad saavad juhtida üleminekut säästvamale arengule.
Jätkusuutlikkus kodus
Kodud võivad olla suurepärane näide jätkusuutlikkusest. Kaasake sellised tavad nagu kasutamine päikeseenergia, soojusisolatsioon ja kodu õige orientatsioon, aitab vähendada energiatarbimist. Need meetmed ei too kasu mitte ainult keskkonnale, vaid ka vähendada kulusid energiat omanikele.
Jätkusuutlike linnade omadused
Säästlikud linnad on need, mis suudavad optimaalselt integreerida linnaarengu, loodusvarade säilimise ja elukvaliteedi parandamise. Mõned nende linnade peamised omadused on järgmised:
- Tõhusad liikumissüsteemid: need integreerivad kvaliteetse ühistranspordi ja julgustavad kasutama säästlikumaid transpordivahendeid, nagu jalgrattad ja jalakäijad.
- Õige ressursihaldus: jäätmete kogumine, töötlemine ja ringlussevõtt väärtuse taastamiseks koos tõhusa veemajandusega.
- Energiatõhususe mehhanismid: Taastuvenergia ja suure tõhususega tehnoloogiate kasutamine energiatarbimise vähendamiseks.
- Keskkonnahoid: ümbritsevate ökosüsteemide kaitse ja linna ökosüsteemi austamine.
Teine oluline aspekt on kodanike osaluse, kus kodanikud osalevad aktiivselt linnakeskkonda mõjutavate otsuste tegemisel.
Ettevõtluse jätkusuutlikkuse mõõtmine
Jätkusuutlikkuse mõiste laieneb ettevõtetele, kes peavad mõõtma ka oma mõju keskkonnale ja ühiskonnale. The rohelised indikaatorid Need hõlmavad selliseid parameetreid nagu veetarbimine, süsiniku jalajälg või jäätmeteke. Need jagunevad keskkonna-, sotsiaalseteks ja majanduslikeks mõõdikuteks.
Jätkusuutliku äriplaani elluviimine hõlmab ka selliste rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist nagu säästva arengu eesmärgid (SDG), mille eesmärk on parandada konkurentsivõimet, vähendades samal ajal keskkonnamõju.
Selle artikli lõpus on selge, et jätkusuutlikkus ei ole lihtsalt moeröögatus või trend, vaid tungiv vajadus tagada elujõuline majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne tulevik. Ükskõik kas üksikisiku, ettevõtte või valitsuse tasandil on meil kõigil oma roll tõeliselt jätkusuutliku arengu saavutamisel.