Geotermiline energia on üks huvitavamaid ja paljutõotavamaid taastuvaid ressursse tänu oma võimele kasutada ära Maa sisemist soojust. Selle potentsiaal parandada energiavarustuse tingimusi erinevates sektorites muudab selle tuleviku üheks kõige atraktiivsemaks taastuvenergia tehnoloogiaks. Järgmisena uurime, mis on geotermiline energia, kuidas see töötab, selle ajalugu, rakendusi, eeliseid ja puudusi ning selle olukorda Hispaanias.
Mis on geotermiline energia?
Geotermiline energia Seda määratletakse kui taastuvat energiaallikat, mis kasutab ära Maa aluspinnast saadavat soojust. See soojus tekib Maa sees ja tõuseb pinnale geoloogilistes nähtustes nagu vulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Seda soojust ei saa aga kasutada ainult nende nähtuste puhul. Samuti on võimalik paigaldada maapõue soojuse äravõtmise süsteemid, nt maasoojuspumbad, mis võimaldavad neid kasutada kütmiseks, jahutamiseks ja isegi elektri tootmiseks.
Madala entalpiaga geotermilisest energiast rääkides peame silmas seda, mida leidub madalamal sügavusel, samas kui kõrge entalpiaga ressursid võivad olla kilomeetrite sügavused.
Geotermiline energia on osutunud usaldusväärseks, püsivaks ja pikaajaliseks võimaluseks, kuna see on võimeline tootma energiat ilma hooajalistest kõikumistest sõltumata, nagu juhtub päikese- või tuuleenergiaga. Selle geograafiline levik sõltub aga selle kättesaadavusest hoiused soojust soodsates piirkondades.
Geotermilise energia ajalugu
Geotermilise energia ajalugu Euroopas sai alguse Rootsist, mille teerajajaks oli 1979. aasta naftakriis. Vajadus alternatiivsete energiaallikate järele pani paljud riigid seda taastuvat energiaallikat ära kasutama. Ka Soome, USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland on selles vallas aastakümnete jooksul märkimisväärseid võimeid arendanud.
Ülemaailmselt on Island üks riike, kes on selles vallas kõige rohkem edasi arenenud, kasutades oma kõrge temperatuuriga vulkaaniressursse elektri tootmiseks ja hoonete kütmiseks. Hiljuti avas Tšiili Lõuna-Ameerikas kontinendi esimese geotermilise jaama, mis näitab kasvavat huvi selle tehnoloogia vastu teistes piirkondades.
Geotermilise energia rakendused
Geotermilise energia kasutusalad on mitmekesised ja sõltuvad olemasolevate geotermiliste ressursside temperatuurist:
- Elektri tootmine: Kõrge entalpiaga ressursid (>150°C) sobivad ideaalselt elektrienergia tootmiseks auruturbiinide kaudu.
- Soojuspumbasüsteemid: Madala entalpiaga ressursse (30–150 °C) kasutatakse hoonete, näiteks kodude, kontorite või isegi kasvuhoonete ja vesiviljelustiikide konditsioneerimiseks. Seda tüüpi rakendusi arendatakse üha enam sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja mõned Euroopa osad.
- Tööstus ja põllumajandus: Tööstusharud vajavad soojusenergiat selliste protsesside jaoks nagu kuivatamine, keemiline ekstraheerimine, pastöriseerimine ja kasvuhoonete kütmine, muutes maasoojuse väärtuslikuks ressursiks.
- Linnaküte: Mõned riigid, nagu Island, kasutavad geotermilist energiat tervete piirkondade kütmiseks tsentraliseeritud süsteemide kaudu, vähendades sõltuvust fossiilkütustest.
Geotermilise energia eelised
Geotermilisel energial on mitmeid eeliseid:
- Kohalik ja tasuta allikas: Maasoojusenergia ei sõltu impordist ja on pidevalt saadaval riikides, kus on sobivad maardlad.
- Keskkonda austav: Geotermilise energia tootmine tekitab väga vähe kasvuhoonegaase, mistõttu on see puhas energiaallikas.
- Töökohtade loomise potentsiaal: Geotermilise energia rajatised loovad nõudluse oskustööliste järele inseneri-, puurimis- ja muudes tehnilistes valdkondades.
- Pikaajaline stabiilne kulu: Erinevalt taastumatutest energiaallikatest ei allu geotermiline energia kütusehinna kõikumisele, tagades tootmiskulude stabiilsuse.
Geotermilise energia puudused
Vaatamata oma paljudele eelistele on geotermilisel energial ka mõned puudused, mis tuleb lahendada:
- Toimivus piirdub päritolukohaga: Rajatised peavad asuma maardlate läheduses, mis piirab nende levikut ja juurdepääsu kaugematesse linnapiirkondadesse.
- Kõrge alginvesteering: Geotermiliste maardlate kasutamise infrastruktuur nõuab märkimisväärseid investeeringuid nii uuringutesse kui ka jaamade puurimisse ja ehitamisse.
- Hoiuste lagunemine: Maardla liigne kasutamine võib ressursi ammendada, kui selle taastumisvõimet ei kontrollita piisavalt.
- Maavärina oht: Harvadel juhtudel võivad maa-aluses rõhu muutumise tõttu maavärinad vallandada maavärinad.
Geotermiline energia Hispaanias
Hispaania puhul on maasoojusenergia kasutamine võrreldes teiste Euroopa riikidega endiselt väga piiratud. Kuigi mõnes valdkonnas on avastatud märkimisväärne potentsiaal, nt Kanaari saared Vulkaanilise päritolu tõttu on investeeringute ja piisava poliitika puudumine takistanud selle tehnoloogia arengut riigis.
Siiski on julgustavaid uudiseid: Galiciast võib saada üks esimesi piirkondi, mis kasutab geotermilist energiat hoonete kütmiseks, konditsioneerimiseks ja sooja vee tootmiseks. Lisaks suurendab nõudlust elamusektoris kasvav huvi maasoojuspumpade vastu.
Kuigi suuremahuliste elektritootmisprojektide arendamine ei ole paljudes Hispaania piirkondades elujõuline, laieneb selle kasutamine väiksemates rakendustes, näiteks küttesüsteemides, mida aitavad kaasa majanduslikud ja tehnoloogilised stiimulid.
Globaalne perspektiiv ja asjakohased projektid
Ülemaailmselt laieneb geotermilise energia kasutamine märkimisväärselt suure potentsiaaliga piirkondades, nagu Island, Uus-Meremaa ja osa Kesk-Ameerikast. Näiteks Tšiilis avati hiljuti Lõuna-Ameerika esimene geotermiline elektrijaam, mis on võimeline tootma energiat enam kui 165.000 XNUMX perekonnale.
Seda tüüpi projektid paistavad silma oma võimega toota puhast energiat, kasutades ära Maa loodusvarasid ilma olulist keskkonnamõju põhjustamata. Tegelikult on geotermiline energia üks väikseima süsiniku jalajäljega taastuvenergiaallikaid.
Hoolimata mõningatest geograafia ja esialgsete investeeringutega seotud väljakutsetest, peetakse geotermilist energiat elujõuliseks lahenduseks sõltuvuse vähendamisel fossiilkütustest. Võrreldes teiste taastuvate energiaallikatega, nagu päike või tuul, on selle eeliseks see, et see on konstantne ja ei sõltu kliimateguritest.
Meie riigis on massilise kasutuselevõtuni veel pikk tee minna, kuid sobiva poliitikaga võib selle energiaallika kasutamine lähiaastatel tunduvalt kasvada.