Talve saabudes on üks esimesi muresid teie kodu parima küttesüsteemi valimine. Valik vahel aerotermiline või maagaas See on muutunud paljudes kodudes läbivaks teemaks mõlema süsteemi tehniliste ja majanduslike erinevuste tõttu. Kuigi aerotermiline energia on uuem ja pakub kõrgemat efektiivsust, on maagaas selle laialdase kasutuse ja juurdepääsetavuse tõttu endiselt populaarne valik.
Käesolevas artiklis analüüsime üksikasjalikult ja võrdleme mõlemat küttesüsteemi, et saaksite teha teadliku otsuse, milline süsteem on teie kodu jaoks kõige sobivam.
Milline süsteem on turvalisem?
Iga süsteemi turvalisus on oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta. Põlemisel põhinev maagaas sisaldab teatud riske, nagu lekked, tulekahjud ja plahvatused. Kuigi gaasikatel on aastate jooksul märkimisväärselt suurenenud, on põlemisoht alati olemas. Lisaks tekib põlemisel mitmesuguseid kõrvalsaadusi nagu süsinikdioksiid ja lämmastikoksiidid, mis võib halvasti ventileeritavates ruumides mõjutada õhukvaliteeti.
Teisest küljest töötab aerotermiline energia ainult elektriga ega hõlma põlemisprotsessi, mis välistab igasuguse tulekahju, plahvatuse või mürgiste heitmete ohu. See muudab aerotermilise energia palju turvalisemaks ja keskkonnasõbralikumaks valikuks.
Aerotermilise energia ja maagaasi efektiivsuse võrdlus
Tõhusus on üks peamisi tegureid, kui võrrelda aerotermilist energiat maagaasiga. Õhksoojuspumpadel on selles osas selge eelis. Iga tarbitud kilovati kohta toodavad nad 3–4 kilovatti energiat, muutes need üheks kõige tõhusamaks energiatehnoloogiaks turul.
Seevastu gaasikatlad, kuigi need on kondensatsioonikatelde kasutuselevõtuga paranenud, toodavad ainult 1,09 kilovatti iga tarbitud kilovati kohta. See näitab, et efektiivsuse poolest ületab aerotermiline energia gaasikatel tunduvalt, eriti kui otsida süsteemi, mis kasutab igast tarbitavast energiaühikust maksimumi.
Veelgi enam, kuigi gaasikatlad töötavad ainult kütmiseks ja sooja vee saamiseks, suudab aerotermiline energia hooneid suvekuudel jahutada, andes sellele täiendava mitmekülgsuse.
Aerotermilise või maagaasi hooldus
Hooldus on üks põhipunkte, mida küttesüsteemi valimisel arvestada. Gaasikatlad vajavad intensiivsemat hooldust peamiselt gaasi põlemise tõttu. Selle protsessi käigus tekkivad jäätmed võivad koguneda katlasse, ummistada suitsuavasid ja vähendada selle efektiivsust. Lisaks nõuavad määrused korrapärast ülevaatamist, et tagada selle korrektne toimimine ja vältida riske.
Teisest küljest on aerotermiline energia kütuse või jäätmete puudumise tõttu peaaegu hooldusvaba süsteem. See ei vaja suitsuavasid ja järelikult ei vaja nii põhjalikku perioodilist puhastamist. Kuigi iga mehaaniline süsteem vajab aeg-ajalt kontrolli, on aerotermilises süsteemis hoolduse maksumus ja sagedus tunduvalt madalam.
Aerotermilise energia ja maagaasi hind
Majanduslik aspekt on paljude kasutajate jaoks üks otsustavaid tegureid. Alates paigaldusmaksumusest on maagaasikatelde paigaldamine oluliselt odavam, hinnad jäävad vahemikku 1.100–2.500 eurot. Seevastu aerotermilise soojuspumba paigaldus võib olenevalt kodu suurusest ja omadustest kõikuda 1.600-17.000 XNUMX euro vahel.
Kuid tegevuskulude poolest on aerotermiline energia palju tõhusam. Nagu eelmistes lõikudes juba nägime, vajab gaasikatel 10 kWh soojuse tootmiseks umbes 9,2 kWh energiat (umbes 0,64 eurot, kasutades kursi 0,07 €/kWh). Suurema kasuteguriga aerotermiline energia vajab vaid umbes 2,5 kWh elektrit, mis teeb umbes 0,47 eurot (elektrihinnaga 0,19 €/kWh).
Pikemas perspektiivis, kuigi aerotermilise energia esmane paigaldamine on kallim, võimaldab energiasääst selle investeeringu mõne aastaga amortiseerida, samas kui maagaasi kasutamine on allutatud gaasi hinna kõikumisele, mis lisab täiendavat majanduslik ebakindlus.
Eluiga ja keskkond
Teine oluline aspekt, mida tuleb arvestada, on mõlema süsteemi kasulik eluiga. Kui maagaasikatla keskmine kasutusiga on hea hoolduse korral umbes 10 aastat, siis aerotermilised süsteemid võivad kesta 20–25 aastat. See annab neile pikaajalise investeeringutasuvuse osas olulise eelise.
Keskkonna seisukohast võidab ka aerotermiline energia. Maagaasi põletamisel eraldab see CO2 ja muid saastavaid gaase, mis soodustavad kliimamuutusi ja õhusaastet. Teisest küljest ei eralda aerotermiline energia otseselt saastavaid gaase ega tekita jäätmeid. Kuigi see sõltub elektrist, on selle keskkonnamõju palju väiksem, eriti kui seda kombineerida taastuvate energiaallikatega, näiteks päikeseenergiaga.
Aerotermilised süsteemid kujutavad endast pikemas perspektiivis jätkusuutlikumat võimalust ning nende kasutamine on kooskõlas praeguse energia üleminekupoliitikaga puhtamate mudelite suunas ja sõltuvad vähem fossiilkütustest.
Kokkuvõtteks võib öelda, et valik maagaasi või aerotermilise energia vahel sõltub suuresti iga kodu individuaalsetest vajadustest, eelarvest ja pikaajalistest eesmärkidest. Aerotermilisel energial on selged eelised ohutuse, tõhususe ja jätkusuutlikkuse osas, kuigi see nõuab suuremat alginvesteeringut. Maagaas jääb esialgsete kulude ja juurdepääsetavuse seisukohalt elujõuliseks võimaluseks, kuid jätkusuutlikkuse ja pikaajalise säästmise seisukohast on suuremad piirangud.