Euroopa on otsustavalt tegutsenud ebaseadusliku kalapüügi vastu, mis seab mereökosüsteemid ja mõjutatud riikide majanduse ohtu. Võitluses selle tava väljajuurimise nimel on Euroopa Liit peale surunud karistused ajaloolised sündmused kolmele riigile: Belize, Kambodža y Guinea. Need riigid ei saa eksportida kala ELi ega lubada Euroopa laevadel oma vetes tegutseda.
Alates määruse rakendamisest 2008. aastal on see esimene kord, kui selliste oluliste meetmete vastu on võetud ebaseaduslik kalapüük. Brüssel on järginud oma hoiatusi, luues kalanduse juhtimise osas pretsedendi ülejäänud maailmale. Euroopa turg, mis on maailma suurim turg, hakkab teadvustama selle mõju jätkusuutlikkuse kalandus. Need sammud rõhutavad Euroopa kohustust tagada, et kala jõuaks tarbijateni jätkusuutlik, kaitstes nii kalapüügiga tegelevate kogukondade bioloogilist mitmekesisust kui ka majandust.
Belize, Kambodža y Guinea, on pärast mitut hoiatust lõpuks sanktsioneeritud. Euroopa Komisjon on aga jätnud avatuks võimaluse meetmed tühistada, kui need riigid teevad reaalseid ja kestvaid jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks.
Ebaseadusliku kalapüügi mõju mere ökosüsteemidele
Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (IUU) kujutab tõsist ohtu mere ökosüsteemidele. Reguleerimata tavad põhjustavad erinevate liikide liigset ekspluateerimist, muutes ökosüsteemide tasakaalu. Paljud kasutatavad meetodid, näiteks põhjatraalvõrkude kasutamine, põhjustavad tundlike elupaikade, nagu korallriffide ja mererohupeenarde, hävitamist.
Tagajärjed bioloogilisele mitmekesisusele
Ebaseadusliku kalapüügi üks peamisi tagajärgi on juhuslik püüdmine Ohustatud liigid, nagu haid, kilpkonnad ja mereimetajad. Need liigid hukkuvad sageli juhusliku püügi tagajärjel, mis mõjutab nii vete ökoloogilist tasakaalu kui ka nende võtmeliikide säilimist.
Greenpeace'i aruanne näitab, et lisaks kaitsealuste liikide püüdmisele on paljusid sihtliike ka tugevalt ülekasutatud. Arvatakse, et rohkem kui 33% Hinnatud kalapopulatsioonidest on ülepüütud, mille tulemuseks on tasakaalustamata ökosüsteem. Ebaseadusliku kalapüügi põhjustatud lisasurve süvendab seda olukorda, mõjutades negatiivselt mere toiduahelat.
traalimine, mis on valdavalt ebaseaduslikus kalapüügis kasutatav tehnika, on tunnistatud üheks kõige hävitavamaks nii elupaikadele kui ka mere bioloogilisele mitmekesisusele. Ookeanipõhja lõhkudes hävitab see meetod terveid ökosüsteeme, tekitades tohutuid meresetetesse kinni jäänud süsinikuheiteid.
Mõju mangroovidele ja korallriffidele
Teine ebaseadusliku kalapüügi kahjulik mõju on kala hävitamine mangroovid y korallrahud. Näiteks mangroovid on võtmetähtsusega ökosüsteemid, kuna need toimivad loomuliku barjäärina tormide vastu ja on paljude mereliikide arengu jaoks elutähtsad elupaigad. Arvatakse, et kuni a 50% Mangroovid on viimastel aastakümnetel inimeste sekkumise, sealhulgas hävitava kalapüügi tõttu kadunud.
Lisaks korallrahud, mis on mere bioloogilise mitmekesisuse jaoks olulised, on samuti tõsiselt mõjutatud. Ebaseaduslik kalapüük, mis hõlmab selliseid meetodeid nagu dünamiidi kasutamine, hävitab suuri riffialasid, kõrvaldades keerukad ökosüsteemid, mille taastumine võtab aega aastakümneid.
Ebaseadusliku kalapüügi sotsiaalmajanduslikud tagajärjed
Lisaks laastavale keskkonnamõjule on ebaseaduslikul kalapüügil sügavad sotsiaalmajanduslikud tagajärjed, eriti arengumaades, mis sõltuvad kalapüügist kui oma peamisest sissetuleku- ja toiduallikast.
Ülemaailmsed majanduslikud kaotused
FAO hinnangul põhjustab ebaseaduslik kalapüük majanduslikus mõttes märkimisväärset kahju. Hinnanguliselt ulatusid aastased kahjumid vahemikus 11 y 23 üks miljard dollarit. Ümberringi 26 XNUMX miljonit tonni Igal aastal püütakse ebaseaduslikult kala, mis mõjutab nii ülemaailmset kalaturgu kui ka kohalike kogukondade toiduga kindlustatust.
Need ebaseaduslikud tegevused ei põhjusta mitte ainult majanduslikku kahju kohalikele kaluritele, vaid kahjustavad ka tarbijaid, kes sageli ostavad ebasäästlike meetoditega püütud kala. Paljudel juhtudel ei saa nende rahvusvahelistele turgudele jõudvate toodete kvaliteeti ega ohutust tagada.
Mõju kohalikele kalanduskogukondadele
Ebaseaduslik kalapüük mõjutab enim rannikualade kogukondi, eriti arengumaades. Mereressursside ülekasutamine põhjustab kalapopulatsioonide kahanemist, mis mõjutab nende kohalike populatsioonide võimet end pikas perspektiivis ülal pidada. See omakorda piirab juurdepääsu peamisele toiduallikale ja mõjutab otseselt nende elatist.
Sellistes kohtades nagu Lääne-Aafrika ja Kagu-Aasia on välismaised tööstuslikud kalalaevastikud, millest paljud on seotud ebaseadusliku kalapüügiga, laastanud kohalikke kalavarusid, suurendades vaesust ja tõrjudes kohalikke kalureid ebaseaduslikele tegevustele või sundides neid välja rändama.
Ülepüük ja ebaseaduslik kalapüük: ülemaailmne kriis
Ebaseadusliku kalapüügi praegust olukorda ei saa mõista ilma probleemiga tegelemata ülepüük mis mõjutab meie ookeane. Greenpeace'i andmetel on 60% kalavarusid kasutatakse maksimaalselt ja rohkem kui 30% Neid kasutatakse üle, mis seab ookeanide jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu.
Ülepüük koos ebaseaduslike tavadega on põhjustanud mitmete oluliste liikide, sealhulgas liikide kokkuvarisemise Punane tuunikala Atlandil ja tursk USA kirdeosas ja Kanadas. Lisaks sellised tavad nagu kalapüük põhjatraal See mitte ainult ei aita kaasa ülepüügile, vaid eraldab ka suures koguses meresetetesse kogunenud süsinikku, mis aitab kaasa kliimamuutustele.
Kohalike kogukondade ümberasustamine
Paljudel juhtudel tõrjub ebaseaduslik tööstuslik kalapüük käsitöölised kalurid. Need tavad ei mõjuta mitte ainult kohalikku majandust, vaid muudavad ka sotsiaalset dünaamikat, põhjustades pingeid. Kogukonnad, mis on ajalooliselt sõltunud kalavarudest, peavad nüüd konkureerima ebaseaduslike kalavarusid kurnavate laevastikega.
Rahvusvahelised jõupingutused ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks
Rahvusvaheline üldsus on ebaseadusliku kalapüügi peatamiseks rakendanud erinevaid algatusi. Kõige olulisemate hulgas on Leping sadamariigi meetmete kohta FAO, mille eesmärk on takistada ebaseadusliku kalapüügi teel saadud toodete sattumist rahvusvahelistesse turustuskettidesse.
Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö
Üle 60 riigid on selle lepingu ratifitseerinud, kohustudes rakendama oma sadamates püügitegevust rangemalt. Lisaks julgustab leping riikidevahelist koostööd ebaseadusliku tegevuse jälgimiseks, jälgimiseks ja peatamiseks.
Teine oluline jõupingutus hõlmab koostööd kohaliku ja riikliku tasandi agentuuride vahel, et tuvastada ebaseaduslikud laevad ja vältida nende varjupaika leidmist riikides, kus seadused on leebemad. Tehnoloogia, näiteks satelliitseiresüsteemide kasutamine on võimaldanud riikidel jälgida tähelepanelikult laevastiku liikumist, tuvastades kahtlasi mustreid.
Säästva kalapüügi sertifikaat
Sellised riigid nagu Tšiili ja Peruu on võtnud kasutusele sertifitseerimisalgatused tagamaks, et nende kalandustooted vastavad säästvatele eeskirjadele, nagu näiteks organisatsioonide, nagu näiteks Marine Stewardship Council (MSC). Need sertifikaadid võimaldavad tarbijatel tuvastada tooteid, mis on püütud seaduslikult ja jätkusuutlikult.
Euroopa Liidu meetmed
La ELi on olnud üks silmapaistvamaid osalejaid ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemisel. Selle peamiste meetmete hulka kuuluvad püügisertifikaadid, mis garanteerivad, et kala päritolu on seaduslik ja jätkusuutlik. Selle sertifitseerimisprotsessi eesmärk on takistada ebaseaduslikust kalapüügist pärit toodetega kauplemist.
Lisaks on EL edendanud loomist merekaitsealad kus kalapüük on reguleeritud või täielikult keelatud. See mitte ainult ei kaitse ohustatud liike, vaid soodustab ka ülepüügist ja ebaseaduslikust kalapüügist mõjutatud mereökosüsteemide taastumist.
Ladina-Ameerikas on sellised riigid nagu Peruu ja Tšiili vastu võtnud sarnased Euroopa mudelil põhinevad eeskirjad, mille eesmärk on aidata kaasa võitlusele ebaseadusliku kalapüügi vastu selles piirkonnas.
Euroopa Liidu pühendumus ja jõupingutused ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemisel on loonud märkimisväärse pretsedendi kogu maailmas ning rõhutavad rahvusvahelise koostöö tähtsust, et tagada meie ookeanide kaitse tulevastele põlvkondadele.