Austraalia valitsus on teinud otsuse järk-järgult kaotada taastuvenergia sektori subsiidiumid osana oma energiaplaanist, eesmärgiga tagada kodudele ja ettevõtetele elektritariifide alanemine riigis. See meede on osa laiemast energiareformide kogumist, mille eesmärk on tasakaalustada majandusvajadusi ja järgida keskkonnaalaseid kohustusi, nagu näiteks Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustus.
Selle 2020. aastast toetuste äravõtmise otsusega asendab valitsus abi uue kavaga nn Riiklik energiagarantii (NEG). NEG eesmärk on tagada, et tarnijad ja turustajad omandaksid pideva baasenergia, suurendades samal ajal järk-järgult riigis kasutatava puhta energia osakaalu.
Uus energiaplaan Austraalias
Avaldus taastuvenergia toetuste kaotamine võeti kasutusele Austraalia energiajulgeoleku nõukogu soovitusel, mis rõhutab korrapärase ülemineku tähtsust fossiilseid ja taastuvaid allikaid ühendavale energiasüsteemile. Energeetikaminister John Frydenbergi ja peaminister Malcolm Turnbulli sõnul tagab see plaan odavama ja usaldusväärsema elektrienergia, täites samal ajal mitmeid rahvusvahelisi energiakohustusi.
Otsus need toetused kaotada pole aga olnud vastuoludeta. Meetmele on poolehoidu näidanud nii konservatiivsemad sektorid kui ka söetööstuse kaitsjad, kes näevad selles võimalust taastada fossiilkütuste intensiivne kasutamine. Teisalt on Tööerakonna juhitud opositsioon tembeldanud selle liikumise a järeleandmine konservatiivsetele huvidele, mis nende sõnul hävitaks tuhandeid töökohti puhta energia tööstuses.

Meetme mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele
Valitsus on kinnitanud, et toetuste tühistamise ja uue energiapoliitika rakendamisega võivad Austraalia pered säästa oma elektriarvetelt kuni 115 Austraalia dollarit aastas, tuginedes perioodi 2020–2030 hinnangutele. Madalama elektrihinna idee on olnud üks tugevaid külgi, mida võimupartei on kaitsnud, et õigustada üleminekut mudelile, mis soodustab vabaturul taastuvenergia konkurentsi.
Konkurents taastuvenergia turul
Üks peamisi argumente toetuste lõppemisel on taastuvsektori võime konkureerida vahetult energiaturul. Valitsuse sõnul peaksid uue riikliku energiagarantii kava kohaselt elektrijaotusettevõtted investeerima puhtasse energiasse, et täita iga-aastaseid heitkoguste vähendamise eesmärke.
Selle muudatuse eesmärk on stimuleerida erainvesteeringuid taastuvenergiasse, julgustades ettevõtteid arendama päikese-, tuule- ja muud tüüpi energiaprojekte, sõltumata valitsuse toetustest. Ere näide potentsiaalsetest investeeringutest on hoone ehitamine päikesesoojusjaam Port Augustas, millest saab 150 megavatise võimsusega maailma suurim.

Baasenergia roll riiklikus energiagarantiis
Üks riikliku energiagarantii põhiaspekte on baasvõimsuse omandamine, mis tagab pideva elektrivarustuse, eriti päevadel, mil taastuvad allikad, nagu tuul või päike, ei suuda ebasobivate ilmastikutingimuste tõttu piisavalt energiat toota.
Kava näeb ette, et taastuvenergia mängib heitkoguste vähendamisel olulist rolli ja moodustab 40. aastaks ligikaudu 2030% kogu energiaallikast. Vaatamata olulistele edusammudele, kinnitavad energiaanalüütikud, et kava võib olla ebapiisav ning toetuste kaotamise ja Taastuvate energiaallikate madalama konkurentsivõime tõttu võib jõuda stsenaariumini, kus nende osakaal energiaallikate hulgas oleks oodatust piiratum.

Mõju söe- ja fossiilenergiatööstusele
Austraalia valitsus, kes on üks maailma suurimaid söeeksportijaid, on korduvalt näidanud üles pühendumust söetööstusele, mis toodab enam kui 70% riigis tarbitavast energiast. Fossiilenergia sektorid saavad Austraalias endiselt märkimisväärset toetust ning viimane samm taastuvenergia toetuste kaotamiseks näib osaliselt toetavat söekaevandus- ja elektriettevõtete huve.
Poliitiline vastuseis ja tulevikuväljavaated
Taastuvenergia toetuste kaotamine on Austraalias tekitanud märkimisväärse poliitilise arutelu. Tööpartei juhi Bill Shorteni jaoks oli otsus selge järeleandmine endise peaministri Tony Abbotti huvidele, kes on tuntud oma kliimaskepsise poolest. Teisest küljest väljendas oma muret ka roheliste partei, tagades, et see otsus muudab Austraalia kohustuste täitmise keeruliseks. Pariisi leping.

Rahvusvahelises kontekstis võttis Austraalia omal ajal kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 26. aastaks 28. aasta tasemega võrreldes 2030–2005 %. Erinevad analüütikud aga usuvad, et toetustest loobumine raskendab selle eesmärgi saavutamist, eriti arvestades, et täna sõltub enam kui 85% riigi energiast jätkuvalt fossiilkütustest.
Taastuvad energiaallikad aastaks 2030 Austraalias
Kuigi Austraalia taastuvenergia väljavaated näivad olevat saanud löögi toetuste kaotamisega, usuvad mitmed eksperdid, et päikese- ja tuuleelektrijaamade tõhususe parandamine ja kulude vähendamine meelitavad jätkuvalt erainvesteeringuid. Tegelikult on Port Augusta päikesesoojusjaam selge näide sellest, kuidas erainvesteeringud võivad käivitada ambitsioonikaid taastuvenergiaprojekte, ilma et oleks vaja toetusi.
Lühidalt öeldes tähendab toetuste lõppemine Austraalia energiapoliitikas suurt muutust. Kuigi taastuvenergia areng jätkub, peab sektor avatuma turul konkurentsivõimelisena püsimiseks silmitsi seisma uute väljakutsetega. Austraalial on võimalus juhtida energia üleminekut, kuid ta peab leidma tasakaalu majandusarengu ja keskkonnasäästlikkuse vahel, et täita oma rahvusvahelisi eesmärke ja säilitada oma elanikele majanduslikku kasu.
